maŋemus tjállus blokkan

Åhhh! Daelie lea giele-kampanjem nåhkeme, jih daate blogge aaj orrejie. Mijjieh sijhtejibie dijjiem gijhtedh mij bloggem lohkeme, lahtestimmieh tjaaleme jih teeksth mijjese sahteme. Sijhtejibie aaj Tobias Karlsson gijhtedh mij mijjien bloggdesign dorjeme.

Mohte læjhkan jis giele-kampanjem gaalkeme dellie #saemesthmunnjien #samastamujna #samasmuinna eenne jieleminie. Nuhtjejidie hashtagide Instagramesne! Saemiehstidh sinsitniene! Saemiengiele lea gullie-giele!

Vuuuoj! Dálla la giellakampánja nåhkåm ja de aj sjaddap hiejttet bloggitjit. Mij sihtap gijttet gájkka gudi li blokkav låhkåm, kommenterim ja sáddim tevtsajt midjij. Gijttep aj Tobias Karlssonav gut la bloggdesignav dahkam.
Juska kampánja la vássam, de diedon #sámásmuinna #sámástamujna #saemesthmunnjien vijddásappo viessu. Joarkkit val sámegielav adnet! Joarkkit val instagram-gåvåj! Sámástit val, dat la mijá gålle!

Šuoooohk. Dál mii leat heaitihan giellakampánjja. Ja dat mearkkaša ahte bloggas lea sevdnjes boahtteáigi. Mii háliidit giitit buohkaid geat leat lohkan min blogga, kommenteren ja sádden čállosiid.
Muhto váikko kampánja ii leat šat, sámás muinna ain gávdno! Jotket čállit sámegillii! Jotket juohkit sámásmuinna-govaid instagrammas! Geavat gollegiela, dat lea min stuorimus skeanka.

Suuukk. Nå er språkkampanjen avsluttet. Og det betyr en mørk fremtid for bloggen. Vi vil takke alle som har lest bloggen, kommentert og sendt inn tekster. Og vi vil også takke vår bloggdesigner Tobias Karlsson.
Men selv om kampanjen er over, lever fortsatt sámás muinna/sámásta mujna/saemesth munnjien. Fortsett å bruk språket! Fortsett å dele instagram-bilder! Snakk samisk det vår store skatt!   

Giitu mu bealis!

De mon in leat šat giellaambassadevra. Šuoooohk vuoi váiván dette maid dál?

Guovdageainnus de mii han heaittiheimmet olles diŋgga. Giitun barggu ovddas mii oaččuimet dan gohpu gonne mon čohkkan rávddas ja orun leame stuorimus jallor áibbas ustibiid haga, geahčan vel nuppi guvlui.

Mon čierrumin olgumusas. Muhto ipmirdan jos ehpet nágot oaidnit gova dán ihána ruona beavddi dihte. Juo, dat lea min gievkkanbeavdeliinni. Ja mis lea seamma ivdni viesus. (Mu eadni oaidná veahá heitogit)

Mon čierrumin olgumusas. Muhto ipmirdan jos ehpet nágot oaidnit gova dán ihána ruona beavddi dihte. Juo, dat lea min gievkkanbeavdeliinni. Ja mis lea seamma ivdni viesus. (Mu eadni oaidná veahá heitogit)

Mu mielas lea leamaš hui somá blogget. Ieš okto lean jitnosit reaškán bloggačállosiid čallidettiin, ja mon sávan ahte dii nai lehpet liikon mu čállosiida, váikko lean čállán eanemusat beare dušši ja leaika, ja moadde divtta. Dat han soaitá gusto olu bargu lihkka leahkit bloggejeaddji. Muhto lea hui suohtas!

Mii leat njeallje giellaambassadevra geat leat dáppe čállán, vai sámi nuorain lea juoga lohkat, ja nai movttidahttindihte nuppiid čállit. Ja mon sávan ahte mii leat juobe veahá guoskkahan min mihtu.

Mus lea veahá badjánan miella ráhkadit ođđa sámegielat blogga allasan, muhto in jáhke ahte šaddá. Sihkkarit in goassige gille čállit ođđa čállosiid go ii leat bággu. Muhto ii leat ge illá somá bidjat olu áiggi čállit go ii oktage bálljo loga ja vel unnit kommenterejit. Nu ahte mon ipmirdan manne eai bálljo gávdno sámi bloggat. Jos soamis mu dálá lohkkiin livččii lohpidan čuovvut mu ođđa blogga (it don, eadni!), de mon soaittášin.

Muhto goit! Juohkehaš verte iđđes muitit intergaláksalaš gáktebeaivvi! Cokka gávtti, govve iežára ja bija instagrammii fáddáfákkiin #gápptebiejvve. Illudan! DEHÁLAŠ!

Mu bienna Bolfe illuda gáktebeaivái ja lea skábes gávdnan iežas luhka ja gahpira. Albma hønka, amma nu?

Mu bienna Bolfe illuda gáktebeaivái ja lea skábes gávdnan iežas luhka ja gahpira. Albma hønka, amma nu?

De giitan iežan bealis! Sávan ahte lehpet liikon min bloggii.

Dearv. Ánná Káisá

Gijtto muv åvdås!

Vuoj man suohtas låhkåt dajt majt 

Á-K tjállá, ållo ájádusá mav iesj lav usjudallam ja suohtas låhkåt mav sån ussjol. Ánná-Káisá la læhkám vissjal tjállet gå iesj lav adnám ålov dahkat ja iv la åvvo huomáham bloggistit. Válla dálla de! 

Lidjiv má Guovddagæjnon dijstagás duorastáhkaj, miján lij maŋemus sámásta mujna-æjvvalibme. Ja galgav tjállet mij dahpáduváj gå lidjiv vuoddjemin Jielleváres Guovddagæjnoj. Lidjiv boahtám Suoma bælláj Garásávvunij ja galggiv gávvat gåro- váj rievtesbælláj. Iv  huomáham at måj iednijn lijma ságastum dan birra, så mån vuoddjiv gårobælláj ja iv åvvo usjudallam vaj dat lij ietjá gå riekta, (Guovddagæjnoj la rievtesbælláj, jaa dij gudi lihpit vuoddjám dav gæjnov diehtebihtit máj). Gå lidjiv vuoddjám dan rahte millta álggiv ussjolit jus dal lidjiv gávvam riekta Garásávvunin vaj ij, danen gå diehto lij má at iv galggam guhkev dan rahten vuoddjet åvddål vat galggiv gávvat. Valla ij dat boahtám rahtesuorre ja vuodjiv ja vuodjiv gitta Gilbesjávrráj ja vássiv dav ja vuodjiv rája baddjel Vuodnaj ja imájstalliv gå ittjim la gávvam ájn. Vuodjiv desik ittjim vuojne ietjáv gå alla várijt ja vákkev de gal diehtiv at dát ij la riekta gåsi lav vuoddjám valla joarkkiv gåjt gitta Skibotnij. Danna de manniv butijhkka vaju ja gatjádiv lagámus gæjnov Guovddagæjnnuj ja dat lij diedon dan sæmmi rahte millta mav lidjiv boahtám, så ij lim ietjá gå moaddot ja vuoddjet gitta Garásávvunij ja de vat nuppe rahtev vuoddjet. Jielleváre ja Guovddagæjno gasska la 35 mijla valla gå mån ållijiv dåk de lidjiv vuoddjám 68 mijla. Haha, huff ij lim gal suohtas valla hæhttuv má berr tjájmmat dasi dálla. Hehe…

Ja degu mån tjálliv la kampánja-ájgge juo nåhkåm. 1.5 jáhke la juo vássám! Dát la læhkám nav buorre ja ájnas giellakampánja, mijá giella, sámegiella la akta mijáj ájnas vædtsaga. Mån lav nav mihá gå dat la muv iednegiella, muv gållegiella. Dát giellakampánja la munji ålov vaddám, diehttelis rádnajt ja oahppásijt birra sábmes valla aj ållo diedov ja vájmmelisvuodav vaj mij nuora berustip ja sihtap oahppat ja nanostuvvat sámegielav. Mujna la læhkám vissjalisvuohta ja ávvo gå lav dájna barggam, gå lav instagrammim gåvåjt sámebágoj, gå lav tjállám dánna blokkan(vajku lav unnán lájkke ja iv diehtám man birra tjállet) ja diehttelis gå lip æjvvalam – gájkka ambássadøra ja jådediddje dán kampánjan. Dálla gå hæjttáv tjállemis sidáv berr gijttet muv åvdås ja sávvat vuorbev sámegielajn, adnit dav, oahppit dav ja vuosedit dav, dálla – idet – ja álu! 

Ps, Jus ga kampánja la nåhkam sjattav joarkket muv instagram-bielijn @unnarievsak, vaj mujtodahtáv ja oahpav sámegiel bágojt ja moallánagájt. Så tjuovvit val dav @unnarievsak 🙂

 

-Naima 

Gïele-ierieguedtjie

Buerie biejjie!

Daelie minngemes aejkien daesnie tjaalam. Saemiedigkien gïelekampanje lea daelie rijries, jih mijjien tijjie goh gïele-ierieguedtijh lea gaalkeme. Mijjieh libie Guovdageaidnusne orreme daan påasken mijjien gïelekampanjine illeme, desnie mijjieh jïjtjemsh heevetimh jih njaelkies beapmoem byøpmedimh.

Leam utneme hijven jih murreds 1,5 jaepieh goh Saemiedigkien gïele-ierieguedtije. Munnjien stoerre earoem orreme daate barkoem utneme. Mohte læjhkan jis mijjien kampanje gaalkeme, dellie edtjem eenne utnedh mov instagramkonto (gulliegiele) gusnie maahtam dijjese vielie baakoeh jih jiehtegh åarjelsaemiengielesne lieredh.
Vuejnejibie desnie 😉

NååNåå ❤

Språkambassadører

Språkambassadører

Beassážak

Fargga lean geargan giellaambassadevran, ja mun čohkádan dál Deanus jurddašeamin mo dat lea leamaš geahččalit gieladeamet ovddidit. Lean oahppan hirbmat ollu, earret eará:

– Gákti han faktisk sáhttá borraluvvat jus geavatuvvo ollu
– Jođi lea buoret go oru (go hotellain lea nuvttá iđitborramuš ja ii ge ferte gurkkáidat čuohppat)
– Mo áiggun hálatit olmbuid sámástit (dadjat “in ádde” dassážii go sámástišgohtet)
– Duođas, hoteallaiđitborramuš, lihkan áinnas guđáigge boražit dan

De ferten maid veahá muitalit beassážiin. Deatnu lea seammá čába go álo, čába dego ráfálaš áhkku ja čába dego movttes nieida. Ja dál in áiggo čilget eambbo, aman oro menddo patriotalaš. Muht gea min gieldda!

IMG_2451

GEA MIN GIELDDA

Dieđusge fertejin iežárasttit. Caught in de moment, nugo gohčoduvvo.

IMG_2447

Leimme oappáinan ijastaddan goađis, de eambbo bearašlahtut bohte iđđedis. Dálki lei buorremus! Ja nu buorre dálkin gal fertiimet binnaš beaivvádathelveha doallat. Go beaivváš báitá, de olles bearaš ferte dakkaviđe olggus čuoiggadit, oaggut ja leahkit movttes beassášolbmot. (Siđát gon oađđit? Suddu, go juohkehaš eará lea jo olgun bidjamin dola.)

IMG_2452

Viidna vai appelsiidna? Áigon vuodjit, de šattu ožžon.

 

–Helge

Jeg syns det har vært lærerikt å være språkambassadør, og har iallfall satt pris på hotellfrokostene. Ellers er jeg et fornøyd påskemenneske for tiden.

Jođus Guovdageaidnui!

Dál lea sullii juste jáhki dán rájes go ledjen vuosttáš háve Guovdageainnus. Munnje lei dat stuorra vásáhus. Vuosttažettiin ledjen hui áŋgir diehtit movt doppe lei. Oainnát go nuppit besset diehtit ahte lean sápmelaš, measta buohkat lávejit dadjat “mo manná/lea doppe Guovdageainnus?” (dieđusge albma finnmárku-suopmaniin). Ja dat lávii munnje hui váttis jearaldat, go mon in lean goassige doppe leamaš, ja govt galgen dalle diehtit dasa vástadusa. Nuppádin de ledjen gullan ahte in mon sáhttán albma sápmelažžan jos in lean obage leamaš Finnmárkkus, nu ahte mon hui illudin viimmát šaddat albma sápmelažžan.

Jáhkán ahte mu stuorimus vásáhus lei oasástit biepmuid. Mannen sisa gávpái, ja maid mon oainnán, JUOHKE ÁIDNA galba lei sámegillii! Go galgen máksit, bargi sámástii munnje! Dovden diekkár ilu, ja ledjen nu healmmastuvvan. Jurdil eallit ná, sámegiella gosa de jorggiha. Makkár niehku! Vuojidettiin ruoktut áicen gávttehasa. Ihán euforiijain mon čurvojin “GEAHČA, OABBÁ, DO LEA SÁPMELAŠ!”

Somás govva ovddit Guovdageainmátkkis. Dá lea mon, sarvva ja bierdna akta govas!

Govva ovddit Guovdageainmátkkis. Dá lea mon, sarvva ja bierdna akta govas! Haha orun NU duhtavaš

Ja dál galggan fas dohko. Beassášvahku giellaambassadevrrain lea deaivvadeapmi. Jos dis leaš lihkku, soaitibehtet mu vel doppe oaidnit beassášbasiid. Illudan golahit ruđaid duodjemárkanis ja gullat gollegiela!

Jos soames gii lohká lea Guovdageainnus gaskaváhku, boađe minguin ovttastallat gaskal diibmu 10 ja 13 mánáidskovlá duogabealde.

Facebook-event dás: https://www.facebook.com/events/946507382078482/

Dearv. ÁKP

Mon smiehtadan divttaid birra

Bures juohkehaš!

Nugo dii soaitibehtet juo ipmirdan, de liikon hui divttaide. (Loga mu ráhkisvuođadivttaid dás!)

Sámegiella lea hui somás diktengiella, dan dihte go leat nu unnan sánit mat heivejit oktii. Lea dego nu ahte jos leat ovtta sáni čállán, de vertet váldit dien sáni mii čuodjá seammaládje, ja muhtomiin lea dušše akta sátni mii heivešii. Nu ahte dálle vertet čállit dán áidna sáni. Ja de fáhkkestaga leat čállán divtta man nu birra man it oba plánen ge.

Ovdamearkka dihte ná, dál galggan čállit divtta blogga birra:

Čálán bloggii
bohcco doggi
márfenáigi
don leat gáigi

… ja de dát dikta lei heahkkadahkii márfema ja soames gáiggá birra! Maid ihken?!?!

Dahje ná, dál galggan čállit divtta iežan birra:

Mon lean Ánná Káisá
Do lea stuorra gáisá
Doppe orro stállu
mas lea guhkes gállu

HÆ, dat dikta han galggai MU birra, ja dál soames guhkesgállut stállu ja stuorra gáisá leat suoladan olles divtta!!!!

Lean guhka imástallan man birra galggan nuppadis bloggestit. Ikte ledjen mu boares dihtora skurbemin. Dalle gávdnen dán divtta man čállen oktii áigá suohttasa dihte. Ja dán dihte álgen jurdilit sámegiel riimmaid ja diekkáriid. Hehe hui somás dikta iežan mielas. Dá dat lea:

Bijan sisa dán gova álggus, vai boahtit rivttes millii

Bijan sisa dán gova álggus, vai boahtibehtet rivttes millii

Biillain vuojašan
telefuvnna haga
Skearruid čuojahan
Fáhkkestaga
juvllat bávkalit
mohtor jápmá
čuovggat jávkalit
gasku skápma

Seavdnjadasas
Čuovggan riššain
Biilalásas
olmmoš liššáin
“Bures,” ravkala,
“gosa galggat?”
De son savkala:
“oađe njalggat!”

Bijan sisa baldahahtti gova dehke, vai ipmirdehpet divtta poenga.

Bijan vel sisa balddihahtti gova dehke, vai ipmirdehpet divtta poenga.

Ååå hearran sivdnik mon ledjen ballamin jámas go ohcen govaid bidjat bloggii. Man ihána holu issoras govat ledje. Ja dál go čálán dán diibmu lea heret akta (in oaččo nahkáriid) JA DE go ledjen geahččamin govaid de gullui dego mu lásii skoalkalii! Veahket!

Muhto goit, dát dikta ii livčče dárbbašan nu issorassan, muhto go juo dat biilavuoddji álggii čuovgat riššain, de ii lean vejolaš ahte son oinnii mange eará go olbmo liššain, amma nu!

Mu boađus, jos giige dán imástallá: sámegillii lea somá diktet, go don it die goassige govt geavvá!

Čállet sisa teavsttaid dege divttaid midjiide, olbmot!
Aaaa mus lea buorre jurdda! Čále sisa man birra galggan diktestit! Dikta ž3 (ž3=sámi <3)

Manne álgen ohcat daid govaid, in jáhke ahte beasan nohkkat dán ija.

Dearv. Ánná Káisá, boahtteáiggi poehtanásti

På norsk: Jeg funderer og demonstrer hvor gøy det er å skrive rim på samisk. (Diktenerd)

Neahttasátnelistu

Bures bures!

Sullii jagi das ovdal moai Ánná Káissáin mearrideimme čállit neahttasátnelisttu. Munno mielas váilojedje buori sámi neahttasánit. Muhto moai ean gal váidal, moai baicce ráhkádišgohte.

Muhto… dat lei áibbas váttis. Moai ean leat riekta nagodan fuobmat juohke sátnái buori sámegielat jorgalusa. Nu ahte jos mis lea soamis gávvilis lohkki buori evttohusaiguin, muital midjiide!

Váikko moai ean leat vel álmmuhan sátnelisttu, moai letne gal muhtun sániid lihkka geavahišgoahtan. Soaittibehtet oaidnán muhtun dáin sániin, ovdamearkka dihte iežár. Moai soite goappašagat veahá (hirbmát) hiđislágan olbmot, nu ahte ádjánii veahá, muhto DÁL munno neahttasátnelistu boahtá bloggii.

Muhto dá; munno neahttasátnelistu:

🙂   moddjár
😀   reaškkár
😉   skealbma
:-O  (buktet midjiide evttohusaid jus ležžet!)
:-S   (buktet midjiide evttohusaid jus ležžet!)
Selfie – iežár
Å trolle – stálušit
LOL – BOB (boagustan olles beaivvi)
YOLO – EDO (Ealat dušše oktii)
GID – BD (buorre dutnje)
ILU/ILY – MRD (mon ráhkistan du)
ASAP – VuVe (vuosttáš vejolašvuođas )
Hashtag – fáddafaggi
Hverdagsbilde – árgábeaigovva
Å spamme – molžžardit
Spammer – molži
Å rage – riđđudit
No filter – filttarhis
Linselus – govvadihkki
NP – IMV (Ii makkárge váttisvuohta)

Dál lean vuoššamin Ánná Káisái gaskabeaivvi. Son veahá eahpida loahppabohtosa. Hmm in ipmir manin

Dál lean vuoššamin Ánná Káisái gaskabeaivvi. Son veahá eahpida loahppabođusa. Hmm in ipmir manin

herrrsku

Dearv. Helge

Mon lean leamaš olgoriikkas!

Muittán dolin, go mon mánnán bohten ruoktut skovlái guhkes geasseluomu maŋŋá, de lávejin alo veahá váivašuvvat. Oainnát juohke jagi lei seamma: VISOT mánát ledje leamaš mátkkošteamen visot máilmme riikkain. Ja mon fas, mon ledjen leamaš duoddaris.

Vearrámus lei go láviimet sárgut ja čállit luomu birra. Nuppit mánát sárgoje elefánttaid, kamelaid, pálmmaid, tempeliid ja mearragáttiid. Mon fas sárgojin dan seamma boares bohcco ja lávu. Mon liikon hui váris šlundádit, muhto nuppit mánát láveje mu boagustit, ja oahpaheaddjit fas mu árggašit, go mon juohke jagi in dahkan eará go soames ávdin vári nalde campet.

MUHTO DÁL! Mon lean leamaš luomus! Mon lean mátkkoštan olgoriikii! Mon lean leamaš Venezias! Ja viimmát de mon galggan nai beassat muitalit mu mátkevásáhusaid!

Dá lea mon Venezias. Juo, mu eadni lea hui čeahppi govvet.

Dá lea mon Venezias. Juo, mu eadni lea hui čeahppi govvet.

Vázzen birra kámerain, kárttain ja stuorra t-skirttuin man nalde čuoččui “Venezia”. Dovden ahte turistahommá heivii munnje.

De mon ledjen museas gos soames italienalaš mátkkošteaddji sárgon kárttat ledje vurkon.

karta venezias
Laponia lea iežas riika! Sárgojun sisa Norvegen ja Sweden bajábeallái. Ja dat lei gaskamuttos 1500-logu! Doppe čuoččui vel “Piti lappmarck” ja “umi lappmarck” ja diekkár diŋggat! SOMÁ! Ii leat go čuovvut daid boares rájáid, ja de mii reidet sierra sámi stađa hehehehe!

Maid mon fuobmájin go ledjen doppe lea ahte Venezia lea JUSTE dego Sápmi. Dii diehtibehtet daid sámi bojáid. Sis leat iežaset skohterat mainna vudjet birra birra jandora, soaitá sigareahtta vel heaŋgámin njálbmečiegas. Beaivečalbmelásit leat nalde, dávjá pilot-láset, ja capsa dieđusge. Sis lea hui attitude ja čolgalit juohke viđat minuhta. Ná lea das nai, beare vanccaiguin. Dovden iežan dego ruovttus.

Eanemusain lea mohttorvancca de, muhto lean healban govvet daid albma hønkkaid

Eanemusain lea mohttorvancca de, muhto lean healban govvet daid albma hønkkaid

Sáddes sisa du mátkevásahusaid! Dahje mii nu eará! Sámásmuinna-blogga lea reidejuvvon nu ahte juohkehaš sáhttá sámegillii čállit. Muhto dál dovdo veahá dego mus lea dát blogga okto.

– Ánná Káisá

Mu identitehtaváttisvuođat

Mon lean álo gohčodan iežan sápmelažžan. Mon in leat norggalaš, inge ruohalaš, mon lean duššefal okta diŋga, ja dat lea sápmelaš. Inge leat goassige ipmirdan olbmuid geat dadjet ahte lean beali dien ja duon, goalmmadasoasi dien dege sihke ja. Muhto dieđusge; identitehta lea máŋggabealat, iige maidege lea buoret go mii nu ieža, muhto MON lean sápmelaš.

Muhto váikko nuppit eai beasa mu gohčodit norggalažžan, de muhtumin ieš oaččun diekkár albma norgga, dahje ruoha, dovddu. Muhtumin mus leat rievtti mielde veahá identitehtaváttisvuođat.

Dá leat mus guokte ovdamearkka:

1)
Dál go leat leamaš máilmmimeašttirčuoigamat, man birra lean juo veahá čállán, in riekta dieđe makkár riikii gulan.
Ná lea dalle:
Mon: HEIA SVERIGE!
Mon: KOM IGJEN, SVERIGE!
(Norgga čuoigi vázzá ruoha čuoigi meaddil.)
Mon: HEIA NORGE!
Eadni: It go don easka heien Ruoha?
Mon: In, mon han lean norggalaš.
Mon: KOM IGJEN, NORGE!
(Ruoha čuoigi vázzá norgga čuoigi meaddil ja vuoitá.)
Mon: Du gaaaamla, du friiiia du fjääällhööga nooord

2)
Nubbi ovdamearka. Lean ipmirdan ahte dát lea veahá imáraš ovdamearka. Muhto ovddit geasi de mii oaččuimet grilla. Mon ja mu oabbá leimme grillemin spiidneerttegiid veranddas.
Oabbá: Mus lea nu somás dovdu.
Mon: Mus nai. Dovddan iežan nu DÁŽAN!
Oabbá: MON NAI!
(Jáskatvuohta. Mii joatkit grillemis, goappašagat hui duđavaččat.)
Oabbá: Iigo lea buorre dovdu?
Mon: Juo!

De mii boraimet grillenbiepmuid ja návddašeimme dážavuođa, ovdal go bordigođiime duljiid ja goikebiergguid biilii ja vujiime duoddarii. Ja de šadden fas sápmelažžan.

Dáru grillen

Dáru grillen

Sámi grillen

Sámi árbevirolaš grillen

Geahččalin muitit eanet dakkárlágan fearániid, muhto in jáhke ahte leat šat. Konklušuvdna lea ahte mon lean eanemus áiggi sápmelaš, MUHTO in go leat čuigosat TVas inge go lean grillemin.

Goas DON leat sápmelaš?

Dearvvuođat Ánná Káissás

På norsk: Ánná Káisá gjør seg tanker om når hun møter på identitetsproblemer, for eksempel når hun griller.